Skeemi olek – käesolev emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik seisund, milles inimene parasjagu on, kui üks või mitu skeemi on aktiveeritud.
LAPSE OLEKUD: üks kategooria skeemi olekutest, mis on sünnipärased ja universaalsed vastused emotsionaalsete vajaduste rahuldatusele. Neid olekuid iseloomustavad tugevad tunded ning lapsele omased reaktsioonid.
- Haavatav laps: lapse olek, milles kogetakse düsfoorilisi ja ärevaid tundeid (nagu hirm, kurbus, abitus, ärevus,lootusetus, üksildus jne) vastusena ühe või mitme varase mittekohastumusliku skeemi aktiveerumisele. Ta võib tunda, et on millestki ilma jäetud, teda on kõrvale jäetud ja kogeb üksildust. Ta tunneb, et teda ei ole mõistetud, tal pole tuge, teda ei armastata. Ta kahtleb endas ning on abitu ja lootusetu. Ta tunneb, et tal on midagi viga, ta on väärtusetu, saamatu, nõrk, habras, jõuetu.
- Vihane laps: lapse olek, milles tuntakse ja väljendatakse viha või raevu vastusena baasiliste emotsionaalsete vajaduste (tajutud) rahuldamata jätmisele ühe või mitme varase mittekohastumusliku skeemi aktiveerumisel.
- Raevunud laps: lapse olek, milles tuntakse raevu, mis päädib kontrollimatu teisi või asju kahjustava agressiivse käitumisega.
- Impulsiivne laps: lapse olek, milles püütakse täita oma soove ja tahtmisi isekal moel mõtlemata tagajärgedele. Selles olekus ei suudeta kontrollida oma tundeid ega impulsse ning tuntakse viha ja pettumust, kui soovid ei ole koheselt rahuldatud.
- Distsiplineerimata laps: lapse olek, milles ei suudeta taluda frustratsiooni ega sundida end lõpetama rutiinseid või igavaid ülesandeid. Selles olekus ei taluta rahulolematust või ebamugavust (valu, konflikti, pingetunnet).
- Õnnelik laps: lapse olek, milles tuntakse end rõõmsa, rahuloleva ja armastatuna, väljendatakse end spontaanselt ja mänguliselt. See olek ei ole seotud ühegi varase mittekohastumusliku skeemiga, sest baasilised emotsionaalsed vajadused on ootuspäraselt rahuldatud. Selles olekus olles inimene tunneb, et on armastatud, seotud, hoitud, kaitstud, aktsepteeritud, kuulatud ja mõistetud. Ta on enesekindel, vastupidav, tugev ning ta usub endasse. Ta tunneb, et ta on väärtuslik ja suutlik, tunneb ennast turvaliselt.
DÜSFUNKTSIONAALNE KAITSEOLEK: üks kategooria skeemi olekutest, mille eesmärk on psühholoogiliselt kaitsta aktiveerunud skeemiga kaasnevate ebameeldivate emotsioonide eest.
- Kuulekas alistuja: üks düsfunktsionaalsetest kaitseolekutest, mida iseloomustab kuulekus ja järeleandlikkus teiste ootustele ja nõudmistele enamasti isiklike vajaduste arvelt. Selles olekus olles inimene tegutseb passiivsel, allaheitlikul, heakskiitu püüdleval või ennast mitteväärtustaval viisil, sest kardab konflikti või hülgamist. Ta talub ärakasutamist või muul moel halba käitumist ning jätab omapoolsed vajadused väljendamata. Loob suhteid inimestega, kes tema skeemi kinnitavad (näiteks teda ära kasutades või tema vajadusi mittearvestades).
- Eemaldunud kaitsja: üks düsfunktsionaalsetest kaitseolekutest, mida iseloomustab emotsionaalne vältimine ja milles olles inimene eitab tundeid ja probleeme, on emotsionaalselt eraldunud, distantseerunud, tuim või intellektualiseeriv ja üliratsionaalne. Selles olekus olles inimene eirab oma vajadusi ja tundeid, hoiab emotsionaalset distantsi inimestest. Tunneb tühjust, igavust. Et vältida tunnete kogemist, võib otsida liigselt stimulatsiooni erinevatest tegevustest või olla hõivatud pidevast enesehellitamisest. Väldib lähedust inimestega.
- Eemaldunud eneserahustaja: üks eemaldunud kaitsja olekutest, milles olles üritatakse rahustada või leevendada oma negatiivseid emotsioone, tehes seda läbi kompulsiivsete, korduvate või sõltuvuslike tegevuste nagu näiteks narkootikumide või alkoholi tarvitamise, söömasööstude, kompulsiivse ostlemise või mängurluse või internetisõltuvuse läbi
- Ülekompenseerija: üks düsfunktsionaalsetest kaitseolekutest, mis sisaldab aktiveerunud skeemile vastupidiseid käitumisi
- Ennastkiitev/ülekompenseeriv mood: üks ülekompenseerija olekutest. Võivad oma käitumises ja maailmaga suhestumises olla domineerivad, agressiivsed, võistluslikud, ülbed, tähelepanuotsivad, staatust-rõhutavad, manipulatiivsed, teisi ärakasutavad, alavääristavad või kontrollivad ja seda selleks, et saada, mida nad tahavad. Nad on enesekesksed, ja ei tunne eriti empaatiat teiste tunnete ja vajaduste suhtes. Selles moodis olles peab inimene end teistest millegi poolest oluliselt paremaks ja arvab, et seetõttu reeglid temale ei kehti. Nad janunevad imetluse järele ja käituvad sageli suurustavalt, et seda teistelt saada.
- Suurustaja: üks ülekompenseerija olekutest, mida iseloomustavad arrogantne enese üle- ja teiste alahindamine. Selles olekus võetakse kergesti domineeriv, teiste suhtes ülalt-alla positsioon kompenseerimaks alaväärsuse, kõlbmatu või puudulik olemise ja emotsionaalse deprivatsiooni tundeid.
- Ründaja: üks ülekompenseerija olekutest, milles olles kasutab inimene ähvardusi või agressiivsust, et kinnitada oma üleolekut, saada midagi mida ta tahab või kätte maksta tajutud ohu eest. Selles olekus tunneb inimene end tugeva ja võimsana, mis kompenseerib nõrkuse ja abituse tunnet.
DÜSFUNKTSIONAALSED VANEMA OLEKUD: üks kategooria skeemi olekutest, mis on lapsepõlves olulistes suhetes (lapsevanem, vm oluline isik) kogetud negatiivsete aspektide valikuline internaliseerumine.
- Karistav vanem: üks düsfunktsionaalse vanema olekutest, milles ollakse enda vastu agressiivne, mitteaktsepteeriv, mitteandestav ning kriitiline vigade tegemise ja piirav/keelav vajaduste väljendamise suhtes.
- Nõudlik vanem: üks düsfunktsionaalse vanema olekutest, milles esitatakse enda suhtes ebarealistlikult kõrgeid nõudmisi ja oodatakse nendele vastamist järeleandmisi tegemata. Tuntakse, et peab olema perfektne ja ei tohi olla spontaanne ega teha vigu.
FUNKTSIONAALNE OLEK: üks kategooria skeemi olekutest, mis sisaldab kohastumuslikke vastuseid täiskasvanuea keskkonnale ning võimet olla kontaktis lapseeast pärit loovate ja mänguliste kogemustega
- Terve täiskasvanu olek: üks funktsionaalsetest olekutest, mida iseloomustab toimetulevus ja tugevus; hõlmab kohastumuslikke vastuseid ümbritsevale keskkonnale, mis on vajalikud selleks, et täide viia täiskasvanud inimese igapäevaseid tegevusi nagu töölkäimine, vanemlus, vastutuse võtmine, tegevustele ja inimestele pühendumine, ning püüdleb täiskasvanulikke naudinguid nagu intellektuaalsed, esteetilised, kultuurilised huvid, seks, tervise hoidmine ja sportlikud tegevused.
Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon 